ruen lveefi
0.00
Ostukorv on tühi

Kõik imetamisest

Rinnapiimaga toitmine

 

Imiku toidu imeline meister on loodus

Ema rind toodab just sellist sööki, mida vajab kiiresti kasvav ja arenev laps. Kõik rinnapiima komponendid on lapsele kergesti seeditavad ja omastatavad ning toetavad lapse üldist arengut. Rinnapiimas on hulgaliselt toitaineid ja bioaktiivseid ühendeid nagu vitamiinid, mineraalained, rasvhapped ja immuunfaktorid, millel on tõestatud positiivne mõju tervisele. Rinna imemine rahustab last, on hea tema suuõõne arengule ja hambumuse kujunemisele. Rinnapiim on alati õigel temperatuuril, puhas ja odav. Imetamiseks ei ole vaja ühtegi abivahendit ja last saab rinnaga toita praktiliselt kõikjal.

Rinnapiim on erinev ühe toidukorra jooksul, ööpäeva lõikes, suvel ja talvel ning muutub pidevalt lapse kasvades. Näiteks öösiti on piim tihkem ja energiaküllasem. See võimaldab söögikordade vahele teha pikemaid pause. Piima koostis muutub isegi iga imetamiskorra kestel. Imetamise alguses on piim rohkem vesine (nimetatakse ka eelpiimaks ja janukustutajaks ehk eelroaks), kustutamaks imiku esmast janu.  Rinnapiimas on küllaldaselt vett ja seetõttu ei ole lapsele tarvis vett eraldi anda. Sel ajal imeb laps suure isuga. Seejärel, kui kõik eelpiim on joodud, muutub ka imemine aeglasemaks ja piim muutub paksemaks ning rasva ja teiste toitainete poolest kontsentreeritumaks. Seda nimetatakse järelpiimaks. Veendu, et laps tühjendab rinna korralikult, nii saab ta ka söötmise lõpus tekkivat toitaineterikast piima. Seetõttu on oluline, et laps saaks enne ühe rinna tühjaks juua ja vajadusel alles seejärel teise juurde asuda. Igal järgmisel toidukorral alusta toitmist teisest rinnast.

Seega ei vaja imik ka lisavedelikku, sest rahuldab rinnapiima juues nii oma vedeliku- kui söögivajaduse. Puhta vee joomine täidaks kiiresti imiku väikese kõhu ja jätaks rinnapiima jaoks vähe ruumi, mistõttu jääks lapsel kasvuks tarvilik kogus toitaineid ja energiat saamata. Vastsündinu maomaht on vaid ligikaudu 30 ml ja alles hakkab järk-järgult suurenema.

Terve ajaline laps ei vaja juurde mitte mingeid vedelikke ega lisandeid

Ainsaks erandiks on D-vitamiin, mida lastearstid soovitavad anda rasvlahustuva preparaadina alates teisest elunädalast kahe esimese aasta jooksul 10 µg (5 tilka ehk 500 IU) päevas, et kindlustada rinnalapse luustiku parim areng kiire kasvu perioodil. Veganitest ja vegetaarlastest imetavad emad peaksid jälgima enda B12-vitamiini saamist, et vältida vaeguseriski lapsel.

Imetamise kuldreeglid:

  • Laps on kogu kehaga ema poole pööratud, ema hoiab last selja tagant (mitte peast!) tihedalt kõht kõhu vastu, toetades lähedust.
  • Enne rinna haaramist on lapse nina rinnanibuga kohakuti.
  • Lapse lõug ja ninaots on vastu rinda, alumine huul väljapoole pööratud, põsed pruntis.
  • Imemine vaheldub neelamisega.
  • Kui ema imetab last istudes, peaks lapse asetama padjale, et ema saaks istuda võimalikult vabalt ja lõdvestunult, sirge toetatud seljaga ja lõdvestatud kaela ja õlavöötmega.
  • Laps küsib rinda vähemalt kaheksa korda ööpäevas ja jääb pärast toitmist rahule.
  • Laps pissib iga päev rohkelt ja esimesel elukuul kakab vähemalt korra ööpäevas.
  • Lapse kaaluiive on igal kuul vähemalt 500–600 grammi, laps kasvab ka pikkusesse ja igal kuul suureneb tema pea ümbermõõt.

Imik peaks saama süüa nii tihti, kui ta soovib. Esimeste kuude jooksul ligikaudu iga 2–3 tunni järel (vajadusel ka sagedamini) ja lapse kasvades iga 3–4 tunni järel. Mida väiksem on laps, seda tõenäolisemalt vajab ta söötmist ka öisel ajal. Pärast iga toitmist hoia last poolpüstises asendis, et makku sattunud õhk pääseks välja. Imemise ajal neelab laps õhku, mis põhjustab kõhuvalu. Mõned lapsed neelavad nii palju õhku, et muutuvad rahutuks, lähevad pingesse või keelduvad toidust. Pärast imetamist võib imik nutta ka seepärast, et ta on ikka veel näljane. Sellisel juhul tuleks imetamine vahepeal katkestada, et makku sattunud õhk välja pääseks ja siis jätkata toitmist.

Rinnapiimaga toitmise mõju lapse tervisele

On veenvaid tõendeid, et rinnapiimaga toitmine kaitseb ülekaalulisuse ja paljude infektsioonide (kõrvapõletik, hingamisteede ja seedetrakti infektsioonid) eest imikueas ja varases lapsepõlves. Rinnapiimas on palju kaitsvaid faktoreid, mille immunoloogiline kaitse infektsioonide vastu näib kestvat veel mõned aastad peale rinnaga toitmise lõpetamist. Rinnapiimaga toitmisel on tõenäoliselt positiivne mõju ka lapse IQ-le ja kognitiivsele arengule ning mõju on seotud imetamise kestusega. Samuti on tõenäoline kaitsev mõju tsöliaakia vastu, kui gluteeni sisaldavaid toite anda lapsele väikestes kogustes veel siis, kui laps saab veel rinnapiima. Kui võrrelda rinnapiimatoidul olnuid ja neid keda pole üldse imetatud, on rinnapiimal tõenäoliselt kaitsev mõju ka I ja II tüüpi diabeedi vastu. On viiteid, et imetamine võib vähendada ülekaalulisuse ja südame-veresoonkonnahaiguste riski ka hilisemas elus.

Lisaks rinnapiima kaitsvale toimele on rinnapiim, sõltuvalt ema toidust, iga kord pisut erineva maitsega, mis aitab edasises elus kaasa lapse söömisharjumuste kujundamisel erinevate maitsete aktsepteerimisele.

Imetamise positiivne mõju emale

Kuna rinnaga toitmine on osa normaalset sünnitusjärgsest protsessist, sobib see ideaalselt ka naisele. Imetamine soodustab emaka kiiremat kahanemist ja sünnitusjärgset taastumist.

Normaalsel söömisel väheneb kiiremini rasedusaegne lisakaal, sest rinnapiima tootmiseks kulutab organism igal ööpäeval lisaks üle 500 kcal. Toiduenergia suurem vajadus imetamise ajal on tingitud suuremast energiavajadusest rinnapiima sünteesimiseks. Teatud toidud (pähklid, halvaa) ei tekita üldjuhul sugugi rohkem rinnapiima, vaid ainult tõstavad kehakaalu. Rinnapiima kogus ei sõltu ema poolt tarbitava toidu hulgast. See sõltub rindade tühjendamise sagedusest, imetamise kestusest ja lapse imemistehnika efektiivsusest.

Rinnapiimaga toitmine on energiat nõudev protsess ja paljudele imetavatele naistele on energiatarbimise tõstmine soovituslik. Siiski, positiivse energiabilansi puhul ja vähese kehalise aktiivsuse korral on oht ülekaalu tekkeks ka imetamise ajal. Sünnitusjärgse kaalutõusu vältimiseks on soovituslik imetamise ajal pigem suurendada kehalist aktiivsust, kui seda vähendada. Imetanud naistel on väiksema rinnanäärme– ja munasarjavähi risk noores eas, väheneb ka osteoproosi risk hilisemas vanuses. Imetamise ajal soovitatakse tarbida vedelikku proportsioonis piima tekkega. Rinnapiima kogus 750 ml päevas esimese kuue kuu jooksul suurendab imetava ema vedelikuvajadust umbes 600–700 ml päevas.

Imetamine annab lapsega erilise lähedussuhte, öine toitmine on palju mugavam ja uuringud näitavad, et imetavatel emadel on väiksem võimalus saada sünnitusjärgset depressiooni. Imetada saab 98% naistest, kuid Eesti statistika kohaselt saab meil 6 kuuses vanuses rinnapiima ainult 40% lastest. Eduka imetamise kulgu võivad segada ka paljud üldlevinud müüdid rinnapiima ja imetamise kohta.

Kui imetada ei saa või ei tohi

Mõnikord võib ema või lapse tervise tõttu imetamine olla vastunäidustatud. Siis peab lapsele andma esimesel eluaastal piimasegusid ja jälgima nende valmistamisel täpselt pakil olevaid juhiseid. Lehmapiima esimesel eluaastal imikule pakkuda ei tohiks.

Imetamine on keelatud, kui:

  • Lapsel on harvaesinev ainevahetushaigus (galaktoseemia);
  • Emal on ohtlik nakkushaigus: HIV, AIDS või äge ravimatu tuberkuloos;
  • Ema peab võtma ravimeid, mis imenduvad rinnapiima nt vähiravimit, liitiumi, ergotamiini, metrotreksaati, rahustit või uinutit;
  • Emal on narkosõltuvus.

Imetamine võib olla häiritud, kui:

  • Naisel on harvaesinev rinna näärmekoe vähesus või trauma/operatsioonijärgne nibu närvide kahjustus;
  • Naisel on raske tervislik seisund, mis ei võimalda lapsega piisavalt tegelda;
  • Ema kahjulikud harjumused (suitsetamine, alkohol) muudavad rinnapiima maitset, võivad vähendada rinnapiima kogust ja põhjustada lapse rahutust;
  • Lapse tervisega on probleeme (huule-või suulaelõhe, Down’i sündroom, suur südamekahjustus);
  • Äärmuslikult tugev allergia lapsel.

Probleemide korral pöörduge oma ämmaemanda või perearsti poole.